Ajal, mil kogeme iseolemise väge, asutame külaseltse, käime laulupeol ja astume Kaitseliitu, tõmbub ometi silmus meie riigi kodaniku õiguste ja huvide kaitsmisel koomale. Õigemini hiilib riik oma kodanikust kaugemale, jätab ta Tuljaku tantsimise ja prügi koristamise üle rõõmustama, kuid ei luba riigi jaoks tähtsate otsuste puhul kaasa rääkida. Viimastel nädalatel on riigikogu saalis ja meedias õigusega saanud kõlapinda omavalitsuse ja riigi suhted. Lisame sellesse arutellu veel ühe tahu.
Käesoleva aasta suvest on ministeeriumide kooskõlastusringil «Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010-2020». Sellega on loodud pretsedent, kus riiklik huvi on seatud kõrgemaks avalikust huvist. Kui avaliku huvi defineerimine on olnud seni juristidele paras pähkel ning sõltunud kaasusest, siis riikliku huvi kohta pole täpsemalt teada muud, kui et ta on ülimuslik.
Ühte kahetsusväärset näidet võime vaadelda nn. Koigi juhtumina, kus sealne vallavolikogu keeldus 2006. aasta septembris väljastamast üht geoloogilise uuringu luba. Sellessamas Koigi valla Paemurru uuringuruumis, mitte riikliku, vaid kohaliku tähtsusega maardlas toimetamiseks sai aga sama firma loa poolteist aastat hiljem vabariigi valitsuselt. Tubli vallavolikogu alustas kohtuteed, kuni jõudis aprillis 2009 meeleheitliku sammuni riigikohtu poole pöördudes, väites, et mõned maapõueseaduse paragrahvid on põhiseadusega vastuolus. Nimelt riivavad need omavalitsuse enesekorraldusõigust ja kaotavad selle iseseisvuse tema piirkonnas geoloogiliste uuringute teostamise lubamise ja kaevandamislubade väljastamise osas. Oodatud lahendit vallavolikogule sealt muidugi ei tulnud, kuid toimus ometi midagi tähelepanuväärset. Nimelt pöördus kohtu eesistuja Märt Rask menetluse käigus selles küsimuses õiguskantsleri poole, kes tunnistas, et maapõueseadus on tõesti põhiseadusega vastuolus neis punktides, kus lubatakse kohaliku omavalitsuse üksuste keeldumist asendada vabariigi valitsuse nõusolekuga ja seda just paekivi kaevandamise puhul. Samas palub aga õiguskantsler riigikohtul kujundada praktika sarnaste juhtumite lahendamiseks ning soovitab jätta lõpliku otsuse tegemise õiguse riigile.
Selle soovitusega astub ühte jalga ka tänavu 14. aprillil kaevandusega tegelevate suurte firmade ja neid ühendavate organisatsioonide ühispöördumine vabariigi valitsuse ja riigikogu põhiseaduskomisjoni poole. Seal tehakse ettepanek muuta rida kehtivaid seadusi. Kõikide muudatuste eesmärk on ühene: vähendada omavalitsuse õigusi kaevandamisele vastu seista ning võtta neilt võimalus kohalike kaitsealade moodustamisega oma looduskooslusi kaitsta. Tänaseks on sellel suunal tehtud mitmete seaduste muudatusettepanekuid ja mõnedki juba ka jõustatud. Näiteks suudeti riigikogus 2008. aasta viimasel istungil enne suvepuhkust vähese kvoorumi ja väsinud nupuvajutajatega läbi suruda seadus, mis tõstis korraga 50-kordseks väljapumbatava põhjavee hulga, mille puhul on nõutav keskkonnamõju hindamine. Praegu saab «olulise keskkonnamõju» sildi ühest karjääri august välja pumbatud põhjavee hulk, mis moodustab 10 protsenti kogu Eestis tarbitavast põhjaveest (v.a. energeetikas kasutatav). Sellega on seadusandja meie arvutuste järgi kindlustanud, et Nabala karstiala ja Nõiakaevu kuivaks pumpamine ei ületa oluliselt lubatud piiri. Peamiselt sellistest komponentidest ehitatigi peatselt jõustuvas arengukavas monstrum nimega «riiklik huvi».
Jätame juristide tsiteerida, millest koosneb riiklik huvi, miks see tänases kontekstis on pigem vastuolus kohaliku omavalitsuse huvidega ning kuidas leiab seal kajastamist üksikinimese huvi. Kuid vaatame, kuidas tekib riiklik huvi konkreetse karjääri puhul? Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarud ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Minu kätte jõudnud kirjavahetustes on nii arendajad, keskkonnaministeerium kui ka õiguskantsler seda lauset käsitlenud nõnda, et järelikult ei saa kohalik omavalitsus kaasa rääkida üldrahvaliku vara kasutamises. Kurioosum seisneb aga selles, et riiklik huvi ei tähenda meie praktikas mitte üldrahvalikku huvi talle kuuluvate rikkuste kasutamisel, vaid ühe kaevandamisega tegeleva ettevõtte ärihuvi. Nimelt saavad kaevandusettevõtted esitada taotluse nendele aladele, mis on riigi poolt aktiivvarudeks kuulutatud. Aktiivvarud kinnitatakse aga kaevandajate tellitud ja ka nende poolt finantseeritud geoloogiliste uuringute põhjal!
«Kes ees, see mees»-põhimõttel broneeritud uuringuala asutakse nüüd kehtestatud korras ette valmistama. Keskkonnamõjude hindamise protsess võib ainult tunduda kõiki võimalusi arvestav, kuid on oma olemuselt arendajale vääramatuks veduriks, mis aitab koppadel ja vagunitel metsa jõuda. Auruks ja vileks on sellel veduril kohalike vastuseis, sest Eestis on teada ainult üks juhus, kus keskkonnamõjude hindamisele ei järgnenud kaevandamist. Kordan veel, kogu selle protsessi vältel, alates geoloogilise uuringuloa taotlemisest, on arendaja ärihuvi kaitstud «riikliku huvi» sildiga, millele ei tohi enam olla võrdset huvi ei omavalitsusel ega kodanikul. Ka Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala kaitseks antud üle 60 000 allkirja ei oma nii vägeva huvi kõrval kaalu. Ilmselt ka ühe omavalitsuse piires korraldatav rahvahääletus mitte.
Õigus on väitel, et üks omavalitsus ei saagi riigi varustuskindluse ja vajalike ehitusmaavarade vajaduse üle otsustada. Aga häda on selles, et need vajalikud arvutused on jätnud tegemata ka riik ise. Arengukava sai valmis, aga jäi hambutuks, sest jättis muu hulgas ütlemata peamise - kui palju me mingisugust ehitusmaterjali vajame. Selle seletuskirjas öeldakse muuhulgas: «majanduse praeguses heitlikus olukorras pole mõistlik koostada üksikasjalikku maavarade kaevandamise ja kasutamise prognoosi. Seda on otstarbekas teha alles aastal 2012 või 2013, kui olukord on eeldatavasti stabiliseerunud ja maanteeametilt on võimalik saada detailsemat teavet ehitusmaavarade vajaduse kohta.» Suur kiusatus on pidada seda väidet tõe varjamiseks, et arendajatele lahkelt kaevanduslubasid jagada. Teame, et masu on oluliselt pidurdanud nn kipsehitust. Kuid just maanteeameti haldusalas käivad eurorahade toel suuremahulised ehituslikku maavara vajavad projektid täie hooga, kusjuures iga teelõigu ja viadukti puhul on maht kantmeetri täpsusega aastaid ette teada. Olukord läheb veel keerulisemaks, kui üheltpoolt on meedia kaudu kujundatud pilt, nagu takistaksid Nabala metsades elavad rumalad kohalikud riigi arengut. Teisalt võib aga keskkonnaministeeriumi kodulehel esitatust aru saada, et ehituslubjakivi aktiivvaru on enam kui sajaks aastaks ja seda ka ilma Nabala maardlata. Millest siis sõltub riiklik huvi, kas sellest, et mõnel valitsusele sõbralikul arendajal veel ei ole oma karjääri?
Kuni riik keeldub tegelikke mahte teadvustamast ja arengukava on ilma vajalike numbriteta, jäävad Nabala-Tuhala inimeste jaoks ainsateks arvutusteks meie kandi teeinseneri tehtud rehkendused. Selle järgi tuleb välja, et kõikide teede neljarealiseks ehitamine, millest iganes kunagi on räägitud, nõuaks ainult väikest osa Nabala-Tuhala metsadesse planeeritavatest karjäärimahtudest. Ka kusagile mujale Eestimaal pole selliseid mahte paigutada.
Ehitusmaavarade arengukava järgi planeeritakse Nabala karstiala ca 2200 hektarilt kaevandada 554 729 000 m3 ehituslubjakivi. Seega, arvestades buumiaegsete kaevandamismahtudega (ca 2 600 000 m3 aastas), mis ilmselt niipea ei taastu, jätkuks sellest 213 aastaks kogu Eesti vajaduste katmiseks. Täna on aga keskkonnaministeeriumi kodulehe andmetel Eestil üle 100 aasta jagu aktiivvaru ees ka ilma Nabala maardlata. Kui lisame pildile juurde tohutud aheraine mäed, mis jäävad praegu Virumaal kasutamata ja pole teadlaste sõnul Nabala lubjakivist vähem kvaliteetsed ja näeme, kui eeskujulik maanteeobjekt valmis hiljuti Jõhvis kohalikust killustikust, siis pole üldse Nabalas kaevata vaja. Kui arvestada ka arendajate ja tee-ehitajate lobi, et üle 50 km kauguselt ei kannata kildu vedada, siis nö kohalikuks vajaduseks peaks täna Nabalasse planeeritavast jätkuma tuhandeks aastaks. Ma teen ettepaneku langetada otsuseid lühema perspektiivi üle ja jätta järeltulevatele põlvedele võimalus valida ka unikaalsete looduskoosluste säilimise poolt. Teid, kui neid sajandite pärast üldse vaja peaks olema, oskavad meie järeltulijad ilmselt tunduvalt vastupidavamast materjalist ehitada.
Nii elabki kodanik kahtlusega, et riigi huvide sildi all soovib arendaja (miks neid küll niimoodi nimetatakse?) ülejäänu rahvuslikust rikkusest lihtsalt riigist välja vedada. Mahajäävaid keskkonnakahjusid ei saa aga maalt välja saata, nagu seda mõne rahvuse esindajaga Euroopas teha soovitakse. Mine ise mujale elama, kui ei meeldi! Sinna, kuhu Eesti killustikku, põlevkiviõli ja turvast veetakse, aga karjäärikoledusi näha pole.
Aga mina ei taha mujale minna ja see pole mingi virisemine. Tahan oma maal edasi elada, laulda ja prügi koristada tahan ka, aga oma riigi suhtes soovin pigem uhkust kui hirmu tunda. Riigi kaitsmisesse oma panuse andmine on kõigi võimalus ega pea olema üksnes kohustus, näiteks Kaitseliidu või priitahtlike pritsimeeste ridades kaasa lüües. Aga vajadus oma riigi eest kaitset otsida peab õigusriigis olema lubamatu olukord.
Tanel Ots, Nabala Keskkonnakaitse Ühing, Erakond Eestimaa Rohelised
Allikas: Tallinna Postimees
Friday, November 12, 2010
Monday, August 30, 2010
RUU KÜLA HEAKORRA SELTS pöördus Tallinna halduskohtusse kaebusega Vabariigi Valitsuse korralduse nr. 302 vaidlustamiseks Ruu külla paekarjääri lubamiseks
Korraldusega nr 302 anti nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Jägala lubjakivimaardlas, Ruu mäeeraldises, vaatamata faktidele, et loamenetlusprotseduuris on palju puudujääke keskkonnamõjude hindamise aruande (KMH) koostamisel, muutmisel ja jõustamisel.
Nii näiteks pole piisavalt keskkonnamõjude uuringute tegemisse kaasatud kohalikke inimesi, ignoreeritud on SA Säästva Eesti Instituudi eksperthinnangut, ignoreeritud on kohaliku omavalitsuse eitavat hoiakut karjäärile loa andmiseks, paekarjääri vajalikkuse põhjendused on paljasõnalised ja ei tugine tegelikkusele. Tuginedes "Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" eelnõule, selgub, et ümbruskonna karjääride varu jätkub veel 16 aastaks praeguste kaevandamismahtude juures. Erinevalt arengukavas sätestatule kinnitab nii Vabariigi Valitsuse otsus, kui ka otsuse seletuskiri, et ümbruskonna ehituslubjakivi varud on ammendumas.
Ühtlasi ei selgu valitsuse korraldusest, miks eelistatakse uue kaevanduse rajamisel just seda mäeeraldist, samuti on lähteandmetega vastuolus järeldused kaevandamistegevuse vajalikkuse kohta. Seetõttu leiab Ruu küla heakorra selts, et Vabariigi Valitsus on korralduse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamise nõudeid ning menetlustoiming seetõttu õigusvastane.
Kõige olulisemaks puuduseks on siiski asjaolu, et korralduses pole välja toodud ega hinnatud ühtegi teist alternatiivset asukohta, mis kaevandamiseks sobida võiks. Alternatiivide kaalumise puudumine on oluliseks menetlusveaks, mis tekitab kõrvaldamatuid kahtlusi otsuse sisulise õiguspärasuse osas.
Ruu küla heakorra selts on seisukohal, et olukorras, kus KMH menetlemine on olnud vastuoluline ja vigane, oleks Vabariigi Valitsus pidanud lähtuma uurimispõhimõttest. Antud asjas on Vabariigi Valitsus jätnud kohaliku huvi välja selgitamata ning seega rikkunud eelnimetatud kohustust.
Kokkuvõtteks leiab Ruu küla heakorra selts, et Vabariigi Valitsuse otsus ei ole õiguspärane, kuna esiteks ei ole selles piisavalt põhjendatud uue kaevandamisloa andmise vajadust, teiseks seda, miks kaevandamistegevust tuleks lubada just selles mäeeraldises ning kolmandaks ei ole kaalutud kohalikke huve võrrelduna riiklike huvidega. Nii näiteks on tänaseks oma eitavat hoiakut paekarjääri vastu seltsi koduleheküljel üles näidanud üle 500 inimese. Kõik need asjaolud kujutavad endast niivõrd tõsiseid menetlusvigu, et haldusmenetluse toiming ei saa olla sisuliselt õiguspärane.
Ruu küla heakorra seltsi kaebuse täistekstiga on võimalik tutvuda seltsi koduleheküljel www.ruukyla.ee „Kaevanduse” rubriigis.
Nii näiteks pole piisavalt keskkonnamõjude uuringute tegemisse kaasatud kohalikke inimesi, ignoreeritud on SA Säästva Eesti Instituudi eksperthinnangut, ignoreeritud on kohaliku omavalitsuse eitavat hoiakut karjäärile loa andmiseks, paekarjääri vajalikkuse põhjendused on paljasõnalised ja ei tugine tegelikkusele. Tuginedes "Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" eelnõule, selgub, et ümbruskonna karjääride varu jätkub veel 16 aastaks praeguste kaevandamismahtude juures. Erinevalt arengukavas sätestatule kinnitab nii Vabariigi Valitsuse otsus, kui ka otsuse seletuskiri, et ümbruskonna ehituslubjakivi varud on ammendumas.
Ühtlasi ei selgu valitsuse korraldusest, miks eelistatakse uue kaevanduse rajamisel just seda mäeeraldist, samuti on lähteandmetega vastuolus järeldused kaevandamistegevuse vajalikkuse kohta. Seetõttu leiab Ruu küla heakorra selts, et Vabariigi Valitsus on korralduse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamise nõudeid ning menetlustoiming seetõttu õigusvastane.
Kõige olulisemaks puuduseks on siiski asjaolu, et korralduses pole välja toodud ega hinnatud ühtegi teist alternatiivset asukohta, mis kaevandamiseks sobida võiks. Alternatiivide kaalumise puudumine on oluliseks menetlusveaks, mis tekitab kõrvaldamatuid kahtlusi otsuse sisulise õiguspärasuse osas.
Ruu küla heakorra selts on seisukohal, et olukorras, kus KMH menetlemine on olnud vastuoluline ja vigane, oleks Vabariigi Valitsus pidanud lähtuma uurimispõhimõttest. Antud asjas on Vabariigi Valitsus jätnud kohaliku huvi välja selgitamata ning seega rikkunud eelnimetatud kohustust.
Kokkuvõtteks leiab Ruu küla heakorra selts, et Vabariigi Valitsuse otsus ei ole õiguspärane, kuna esiteks ei ole selles piisavalt põhjendatud uue kaevandamisloa andmise vajadust, teiseks seda, miks kaevandamistegevust tuleks lubada just selles mäeeraldises ning kolmandaks ei ole kaalutud kohalikke huve võrrelduna riiklike huvidega. Nii näiteks on tänaseks oma eitavat hoiakut paekarjääri vastu seltsi koduleheküljel üles näidanud üle 500 inimese. Kõik need asjaolud kujutavad endast niivõrd tõsiseid menetlusvigu, et haldusmenetluse toiming ei saa olla sisuliselt õiguspärane.
Ruu küla heakorra seltsi kaebuse täistekstiga on võimalik tutvuda seltsi koduleheküljel www.ruukyla.ee „Kaevanduse” rubriigis.
Monday, August 23, 2010
Ülari Tiits: Paekarjäär Ruu külas. Millega see meid ähvardab.
Karjäär planeeritakse rajada Vana –Narva mnt. ja Peterburi mnt. vahelisele alale.Algfaasis Peterburi mnt. äärde Musta Kassi kämpigust kuni Ruu bussipeatuseni. Arvestades piirkonna aluspõhja ja seda, et kaevandajad on omandanud rida kinnistuid kaevanuse kõrval on väga tõenäoline selle laienemine tulevikus kuni Vana – Narva maanteeni, Neeme teeristini ja sealt Kuusalu poole.
Ohud.
1. Vibratsioon. Planeeritakse kuni viis lõhkamist nädalas.Karjääri tööajal (kella 7.00-23.00 ni). Lõhkamistega kaasnev vibratsioon tekitab elamutesse pragusid, hoonete soojustus tiheneb, tekkivad külmasillad ja soojuskaod. Jäävalt kahjustuvad hoonete kandekonstruktsioonid. Pideva stressi tõttu kahjustakse kodus olevate inimeste, laste, vanurite, lapseootel emade närvisüsteemi.
2. Tolm. Eeldusel, et õhku satub ainult osa tolmust on seda päevas 2,43 tonni ja see ladestub lähikülade elanike kopsudesse, aiamaadele ja puuviljadele. Tänu sellele on meil suurem võimalus haigestuda kopsuhaigustesse. Aastas paisatakse õhku 622 tonni tolmu.
3. Heitgaasid. Kaevandusseadmete töötamisega eraldub täiendavalt õhku päevas 2,4 tonni heitgaase, mis lisanduvad Peterburi mnt. heitgaasidele.
4. Kaob vesi. Vesi langeb kaevudes vähemalt 1,5 km kaugusel kaevandusest. Millal see toimub, kas kohe või mõne aasta pärast, ei tea keegi.
5. Kaberla oja reostus? Kaberla ojja suunatakse kaevandusveed. Planeeritakse oja veetaseme tõusu kuni 10 cm. Kindlasti toob see kaasa täiendava soostumise oja kallastel. Teadmata on vee puhastamise tulemused ja kas settebasseinide kasutamine puhastab vee kõigist võimalikest saastetest ( nt. naftasaadused). Kaberla oja on 2004 aastast kuulutatud vääriskalade kude- ja elupaigaks.
6. Loomadest tühi nagu Lääne-Euroopa. Planeeritava karjääri kõrval (100 m.) asuvad looduskaitse all olevad Ruu tammed ja hobukastan. Elavad metskitsed, metsead, jänesed, rebased, mägrad. Nähtud on ilveseid. Metsas pesitseb haruldane haudelind suur konnakotkas keda Eestis pesitseb ainult 20-30 paari.. Karjääri arenedes loomad lahkuvad ja puud ilmselt hukkuvad veepuuduses.
7. Radioaktiivse kiirguse oht. Arvestades maapõue ehituse sarnasust Maardu karjääride alaga võib paekivi kihi alt avaneda radioaktiivset kiirgust põhjustav diktoneemakilt Teades radoongaasi ohtu paealuskihiga aladel võib eeldada, et lõhkamiste tagajärjel tekkivates aluspõhja pragudest võib lisanduda radooni leke hoonete keldritesse.
Peterburi mnt. äär on paekarjääre täis ja planeeritakse veel kahte: lisaks Ruule ka Loo aleviku juurde. Me võitlesime Ida- Virumaa tuleviku eest Nõukogude võimu ajal. Kas nüüd tahetakse muuta Jõelähtme vald kaevandusmaastikuks ja inimtühjaks?
Täna toimivate karjääride varudest piisab veel 24 aastaks.
Võib eeldada, et karjääri avamise järel kaob Ruu küla lähema 10 aasta jooksul Eesti kaardilt.
Tekstis kasutatud arvandmed on võetud ja järeldused tehtud planeeritava Ruu karjääri keskkonnamõjude hindamise aruande põhjal.
Ruu küla heakorra seltsi juhatuse liige Ülari Tiits
Ohud.
1. Vibratsioon. Planeeritakse kuni viis lõhkamist nädalas.Karjääri tööajal (kella 7.00-23.00 ni). Lõhkamistega kaasnev vibratsioon tekitab elamutesse pragusid, hoonete soojustus tiheneb, tekkivad külmasillad ja soojuskaod. Jäävalt kahjustuvad hoonete kandekonstruktsioonid. Pideva stressi tõttu kahjustakse kodus olevate inimeste, laste, vanurite, lapseootel emade närvisüsteemi.
2. Tolm. Eeldusel, et õhku satub ainult osa tolmust on seda päevas 2,43 tonni ja see ladestub lähikülade elanike kopsudesse, aiamaadele ja puuviljadele. Tänu sellele on meil suurem võimalus haigestuda kopsuhaigustesse. Aastas paisatakse õhku 622 tonni tolmu.
3. Heitgaasid. Kaevandusseadmete töötamisega eraldub täiendavalt õhku päevas 2,4 tonni heitgaase, mis lisanduvad Peterburi mnt. heitgaasidele.
4. Kaob vesi. Vesi langeb kaevudes vähemalt 1,5 km kaugusel kaevandusest. Millal see toimub, kas kohe või mõne aasta pärast, ei tea keegi.
5. Kaberla oja reostus? Kaberla ojja suunatakse kaevandusveed. Planeeritakse oja veetaseme tõusu kuni 10 cm. Kindlasti toob see kaasa täiendava soostumise oja kallastel. Teadmata on vee puhastamise tulemused ja kas settebasseinide kasutamine puhastab vee kõigist võimalikest saastetest ( nt. naftasaadused). Kaberla oja on 2004 aastast kuulutatud vääriskalade kude- ja elupaigaks.
6. Loomadest tühi nagu Lääne-Euroopa. Planeeritava karjääri kõrval (100 m.) asuvad looduskaitse all olevad Ruu tammed ja hobukastan. Elavad metskitsed, metsead, jänesed, rebased, mägrad. Nähtud on ilveseid. Metsas pesitseb haruldane haudelind suur konnakotkas keda Eestis pesitseb ainult 20-30 paari.. Karjääri arenedes loomad lahkuvad ja puud ilmselt hukkuvad veepuuduses.
7. Radioaktiivse kiirguse oht. Arvestades maapõue ehituse sarnasust Maardu karjääride alaga võib paekivi kihi alt avaneda radioaktiivset kiirgust põhjustav diktoneemakilt Teades radoongaasi ohtu paealuskihiga aladel võib eeldada, et lõhkamiste tagajärjel tekkivates aluspõhja pragudest võib lisanduda radooni leke hoonete keldritesse.
Peterburi mnt. äär on paekarjääre täis ja planeeritakse veel kahte: lisaks Ruule ka Loo aleviku juurde. Me võitlesime Ida- Virumaa tuleviku eest Nõukogude võimu ajal. Kas nüüd tahetakse muuta Jõelähtme vald kaevandusmaastikuks ja inimtühjaks?
Täna toimivate karjääride varudest piisab veel 24 aastaks.
Võib eeldada, et karjääri avamise järel kaob Ruu küla lähema 10 aasta jooksul Eesti kaardilt.
Tekstis kasutatud arvandmed on võetud ja järeldused tehtud planeeritava Ruu karjääri keskkonnamõjude hindamise aruande põhjal.
Ruu küla heakorra seltsi juhatuse liige Ülari Tiits
Wednesday, August 11, 2010
Ruu küla heakorra seltsi kommentaar Keskonnaameti avaldusele, et selts valetab
Alustaksin oma kommentaari siinkohal mõistujutuga: Arsitoteles väidab, et Platon valetab ja Platon väidab, et Aristoteles räägib tõtt. Siis kes valetab ja kes räägib tõtt?
Nimetatud filosoofiline apooria annab tunnetuse kuhu on liikumas diskussioon Ruu kaevanduse dokumentide teemal. Ruu selts võib olla küll naiivne oma lapsesuuga, kuid süüdistada teda valetamises on hea vana võte poliitarsenalist vastase diskrediteerimiseks. Viska sitta vastu vastase nägu, küll siis teised näpuga näitavad ja naeravad.
Ruu seltsi esindaja üritas oma blogikommentaaris olla nii otsekohene, kui antud halva mängu juures olla saab. Tegelikult sümpatiseeris meile väga pr. Nottoni empaatiavõime meie murede mõistmisel ja on üsnagi selge, et tema kommentaarid, mis said blogis ehk poliitiliselt ebakorrektse otsekohesusega sõnadesse valatud, pole Keskkonnaameti ametlik seisukoht ja pr. Nottoni lapsesuisus (welcome to the club!) teeb talle endale kahju. Edastan siinkohal meie vabandused pr. Nottonile, kui meie kajastused talle kuidagi moodi administratiivseid sanktsioone on peale toonud. Samas ei saa jätta arvestamata pr. Nottoni tausta TTÜ Mäeinstituudi doktorandina ja ridu tema doktoritöös “Geoloogilised eeldused kvaternaari ja paleosoikumi maavarade kasutamiseks Harjumaal”: "Uute karjääride rajamine on traditsioonilistes kaevandamispaikades raskendatud peamiselt kohalike elanike ja nendega koopereerunud ekstreemse „rohelise poliitika” pooldajate poolt". Neid ridu lugedes ei saa pidada jama KMH ümber enam ehk nii väga juhuslikkuseks. Ehk on siin sattunud kits kärneriks?
Aga tuleme tagasi dokumentide juurde. Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu sõnade vahendusel väidetakse üldsusele, et II köide on olemas ja annab sellele ka viite. Vabandust, aga lubage naerda! See sama dokument ripub seltsi koduleheküljel juba eelmise nädala neljapäevast, kui me selle koopia Keskkonnaametist saime. PARAKU, ei ole see dokument nüüd küll see paber, mis kuidagi moodi lükkaks ümber SEI Eesti ekspertarvamuse, mis põrmustab KMH aruande. Iga natukenegi koolis käinud ja lugeda oskav inimene saab aru, et need kaks dokumenti ei räägi ühest ja samast asjast.
Valitsusele saadetud seletuskirjas ilutsevad järgmised read: " Kuna keskkonnamõju hindamise aruanne jättis järelevalvajale ja ka avalikkusele ülemääraselt palju ruumi kahtlusteks ega taganud vajalikku kindlust adekvaatse otsuse langetamiseks, siis sellest tulenevalt pöördus Harjumaa keskkonnateenistus Keskkonnaministeeriumi poole taotlusega tellida asjakohane ekspertiis, et täiendavalt hinnata KMH aruande kvaliteeti. SA Säästva Eesti Instituut (SEI Tallinn) tegi KHM aruande kvaliteedikontrolli. Töörühma liikmete hinnangul on keskkonnamõju hinnatud menetluse ajal kehtinud nõuete kohaselt ning õiguspäraselt. Vastavalt SA Säästva Eesti Instituut ettepanekutele parandati KMH aruannet alternatiivide kaalumise, samuti seire- ja korrastamisnõuete ning Jägala lubjakivimaardla II ploki võimaliku kasutuselevõtu mõju osas, KMH aruandesse lisati tulevase karjääri korrastamise põhimõtteline kava."
No kuulge, kui SEI Eesti aruanne ütleb, et "keskkonnamõju hinnatud menetluse ajal kehtinud nõuete kohaselt ning õiguspäraselt", siis peab väitma, et aruande lugeja ei oska eesti keelt ja ei saa aru sisulisest kriitikast, mistõttu soovitan nimetatud aruanne uuesti läbi lugeda.
Lisaks tasub lugeda frustreeritusest pakatavat Väo Paasi kirja 17.07.08 kuupäevast, millega otseselt survestatakse Keskkonnateenistust.
Täna on oluline mitte arutada, et kumb valetab, kas Platon või Aristoteles, vaid vaadata mis siiski on kirjutatud SEI-Eesti ekspertarvamuses ja mida sellele vastab Väo Paas.
Selts jääb endiselt oma seiskukoha juurde, et KMH heakskiitmisel on mindud formaalse lahenduse teed, rullides üle kohalike arvamustest, ignoreerides KMH menetlemise reegleid, vassitud tehniliselt sensitiivse informatsiooniga ja koostatud ametkondlikud dokumendid, mis ei lähtu tegelikkusest.
Olen tänulik, et diskussioon asja TUUMA üle on võtmas tuure ja toob asjaosalised ometigi kord punktini, kus hakatakse KMH dokumente lugema sisuliselt, mitte vaid nende pealkirju.
Nimetatud filosoofiline apooria annab tunnetuse kuhu on liikumas diskussioon Ruu kaevanduse dokumentide teemal. Ruu selts võib olla küll naiivne oma lapsesuuga, kuid süüdistada teda valetamises on hea vana võte poliitarsenalist vastase diskrediteerimiseks. Viska sitta vastu vastase nägu, küll siis teised näpuga näitavad ja naeravad.
Ruu seltsi esindaja üritas oma blogikommentaaris olla nii otsekohene, kui antud halva mängu juures olla saab. Tegelikult sümpatiseeris meile väga pr. Nottoni empaatiavõime meie murede mõistmisel ja on üsnagi selge, et tema kommentaarid, mis said blogis ehk poliitiliselt ebakorrektse otsekohesusega sõnadesse valatud, pole Keskkonnaameti ametlik seisukoht ja pr. Nottoni lapsesuisus (welcome to the club!) teeb talle endale kahju. Edastan siinkohal meie vabandused pr. Nottonile, kui meie kajastused talle kuidagi moodi administratiivseid sanktsioone on peale toonud. Samas ei saa jätta arvestamata pr. Nottoni tausta TTÜ Mäeinstituudi doktorandina ja ridu tema doktoritöös “Geoloogilised eeldused kvaternaari ja paleosoikumi maavarade kasutamiseks Harjumaal”: "Uute karjääride rajamine on traditsioonilistes kaevandamispaikades raskendatud peamiselt kohalike elanike ja nendega koopereerunud ekstreemse „rohelise poliitika” pooldajate poolt". Neid ridu lugedes ei saa pidada jama KMH ümber enam ehk nii väga juhuslikkuseks. Ehk on siin sattunud kits kärneriks?
Aga tuleme tagasi dokumentide juurde. Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu sõnade vahendusel väidetakse üldsusele, et II köide on olemas ja annab sellele ka viite. Vabandust, aga lubage naerda! See sama dokument ripub seltsi koduleheküljel juba eelmise nädala neljapäevast, kui me selle koopia Keskkonnaametist saime. PARAKU, ei ole see dokument nüüd küll see paber, mis kuidagi moodi lükkaks ümber SEI Eesti ekspertarvamuse, mis põrmustab KMH aruande. Iga natukenegi koolis käinud ja lugeda oskav inimene saab aru, et need kaks dokumenti ei räägi ühest ja samast asjast.
Valitsusele saadetud seletuskirjas ilutsevad järgmised read: " Kuna keskkonnamõju hindamise aruanne jättis järelevalvajale ja ka avalikkusele ülemääraselt palju ruumi kahtlusteks ega taganud vajalikku kindlust adekvaatse otsuse langetamiseks, siis sellest tulenevalt pöördus Harjumaa keskkonnateenistus Keskkonnaministeeriumi poole taotlusega tellida asjakohane ekspertiis, et täiendavalt hinnata KMH aruande kvaliteeti. SA Säästva Eesti Instituut (SEI Tallinn) tegi KHM aruande kvaliteedikontrolli. Töörühma liikmete hinnangul on keskkonnamõju hinnatud menetluse ajal kehtinud nõuete kohaselt ning õiguspäraselt. Vastavalt SA Säästva Eesti Instituut ettepanekutele parandati KMH aruannet alternatiivide kaalumise, samuti seire- ja korrastamisnõuete ning Jägala lubjakivimaardla II ploki võimaliku kasutuselevõtu mõju osas, KMH aruandesse lisati tulevase karjääri korrastamise põhimõtteline kava."
No kuulge, kui SEI Eesti aruanne ütleb, et "keskkonnamõju hinnatud menetluse ajal kehtinud nõuete kohaselt ning õiguspäraselt", siis peab väitma, et aruande lugeja ei oska eesti keelt ja ei saa aru sisulisest kriitikast, mistõttu soovitan nimetatud aruanne uuesti läbi lugeda.
Lisaks tasub lugeda frustreeritusest pakatavat Väo Paasi kirja 17.07.08 kuupäevast, millega otseselt survestatakse Keskkonnateenistust.
Täna on oluline mitte arutada, et kumb valetab, kas Platon või Aristoteles, vaid vaadata mis siiski on kirjutatud SEI-Eesti ekspertarvamuses ja mida sellele vastab Väo Paas.
Selts jääb endiselt oma seiskukoha juurde, et KMH heakskiitmisel on mindud formaalse lahenduse teed, rullides üle kohalike arvamustest, ignoreerides KMH menetlemise reegleid, vassitud tehniliselt sensitiivse informatsiooniga ja koostatud ametkondlikud dokumendid, mis ei lähtu tegelikkusest.
Olen tänulik, et diskussioon asja TUUMA üle on võtmas tuure ja toob asjaosalised ometigi kord punktini, kus hakatakse KMH dokumente lugema sisuliselt, mitte vaid nende pealkirju.
Tuesday, August 10, 2010
11.08.2010 Postimees, "Keskkonnaamet: me ei ole dokumente kaotanud ega valitsust petnud."
MTÜ Ruu heakorraseltsi blogi vahendusel ajakirjandusse jõudnud faktid keskonnaameti poolt dokumentide kaotamise ja valitsuse petmise kohta on valed, ütles keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu.
Truu kinnitusel ei ole dokumendid kadunud ja valistust ei ole petetud. Lisaks esineb blogis tema sõnul veel mitmeid teisi väiteid, mis ei pea paika.
Truu sõnul pole tõepõhja väitel, nagu oleks valitsusel puudunud vajalik info Jägala lubjakivikarjäärist lubjakivi kaevandamiseks nõusoleku andmiseks. «Valitsusele olid edastatud kõik maavara kaevandamisloa taotlemisega seonduvad dokumendid ning teave kaevandusega kaasnevate mõjude kohta,» märkis ta.
Väide keskonnaametis kaduma läinud dokumendikastidest on Truu sõnul põhjendamatu ega vasta tõele. Samuti ei räägitud tema väitel 5. augustil Ruu külaseltsi esindajaga kohtudes 2009. aastal toimunud keskkonnaasutuste reorganiseerimisest.
Keskkonnaameti maavarade spetsialist Angela Notton on kõnealuse KMH aruande põhjalikult läbi töötanud. Kuna Jägala lubjakivikarjääri aruannet täiendati, siis veelkordseks asjaolude kontrollimiseks, et tegu oleks lõpliku materjaliga, mitte tööversiooniga, lubas keskkonnaamet, et Ruu külaseltsi esindaja saab aruandega tutvuda 9. augustil.
Keskkonnaamet leiab, et Ruu külaseltsi blogis on külaseltsi esindaja vestlust maavarade spetsialist Angela Nottoniga tõlgendatud meelevaldselt ning esitatud keskkonnaametit põhjendamatult kompromiteerivaid andmeid.
Truu rääkis, et OÜ Väo Paasi poolt kavandatava ehituslubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruanne koos kõigi lisadega ja hindamise tulemusi kokkuvõtva ehk aruande II köitega on olemas keskkonnaameti Harju kontoris ning sellega on võimalik ka kohapeal tutvuda.
Aruande II köidet, mis võtab kokku hindamise tulemused, saab näha SIIT.
Truu kinnitusel ei ole dokumendid kadunud ja valistust ei ole petetud. Lisaks esineb blogis tema sõnul veel mitmeid teisi väiteid, mis ei pea paika.
Truu sõnul pole tõepõhja väitel, nagu oleks valitsusel puudunud vajalik info Jägala lubjakivikarjäärist lubjakivi kaevandamiseks nõusoleku andmiseks. «Valitsusele olid edastatud kõik maavara kaevandamisloa taotlemisega seonduvad dokumendid ning teave kaevandusega kaasnevate mõjude kohta,» märkis ta.
Väide keskonnaametis kaduma läinud dokumendikastidest on Truu sõnul põhjendamatu ega vasta tõele. Samuti ei räägitud tema väitel 5. augustil Ruu külaseltsi esindajaga kohtudes 2009. aastal toimunud keskkonnaasutuste reorganiseerimisest.
Keskkonnaameti maavarade spetsialist Angela Notton on kõnealuse KMH aruande põhjalikult läbi töötanud. Kuna Jägala lubjakivikarjääri aruannet täiendati, siis veelkordseks asjaolude kontrollimiseks, et tegu oleks lõpliku materjaliga, mitte tööversiooniga, lubas keskkonnaamet, et Ruu külaseltsi esindaja saab aruandega tutvuda 9. augustil.
Keskkonnaamet leiab, et Ruu külaseltsi blogis on külaseltsi esindaja vestlust maavarade spetsialist Angela Nottoniga tõlgendatud meelevaldselt ning esitatud keskkonnaametit põhjendamatult kompromiteerivaid andmeid.
Truu rääkis, et OÜ Väo Paasi poolt kavandatava ehituslubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruanne koos kõigi lisadega ja hindamise tulemusi kokkuvõtva ehk aruande II köitega on olemas keskkonnaameti Harju kontoris ning sellega on võimalik ka kohapeal tutvuda.
Aruande II köidet, mis võtab kokku hindamise tulemused, saab näha SIIT.
09.08.2010 Õhtuleht, Turovski: „Kurg on tõeline lindude kuningas!“
Arvestades, et Ruu küla aladel elavad sookured, keda planeeritav kaevandus otseselt hakkab mõjutama, on käesolev Aleksei Turovski intervjuu kurgedest väga asjakohane.
„Õhtulehe ekskursioonid" esitleb oma neljandat osa ning seekord ollakse tagasi Tallinna loomaaias, kus giidiks on tuntud zooloog Aleksei Turovski. Seekordses osas räägib ta meile, miks ta peab valgekurge tõeliseks lindude kuningaks, mitte aga arglikke kotkaid nagu enamik inimesi.
Ühtlasi räägib ka maailma kõige enam raiskavast ja hävitavast elukast - inimloomast.
Intervjuud saab kuulata siit: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=389918
„Õhtulehe ekskursioonid" esitleb oma neljandat osa ning seekord ollakse tagasi Tallinna loomaaias, kus giidiks on tuntud zooloog Aleksei Turovski. Seekordses osas räägib ta meile, miks ta peab valgekurge tõeliseks lindude kuningaks, mitte aga arglikke kotkaid nagu enamik inimesi.
Ühtlasi räägib ka maailma kõige enam raiskavast ja hävitavast elukast - inimloomast.
Intervjuud saab kuulata siit: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=389918
09.08.10 Postimees "Jõelähtme elanikud võitlevad kaitseala naabrusse kaevanduse rajamise vastu"
Postimees 09.08.2010
Merike Tamm
Jõelähtme valla elanikud võitlevad Rebala muinsuskaitseala kõrvale rajatava Ruu kaevanduse vastu, mille kohta tehtud keskkonnamõju hinnangut ei suuda nad ametiasutustest leida.
MTÜ Ruu küla heakorra selts algatas allkirjade kogumise, võitlemaks selle vastu, et maa-alale tungiksid sisse ekskavaatorid kaevandama «väheväärtuslikku killustikupuru, mis ei kõlba isegi korralikuks tee-ehituseks».
«Meie arvamustega pole soovitud arvestada, meie ekspertiisid ja uurimused on lükatud sahtlitesse ja valitsusele on esitletud vaid «tsenseeritud» ja «edumeelsele tööstusrevolutsioonile» vastavat kuvandit,» märgib selts oma kodulehel.
Muuhulgas kirjeldatakse seltsi blogis, kuidas käidi keskkonnaasutustes tulutult otsimas kaevanduse kohta tehtud keskkonna mõjude hinnangu (KMH) viimast versiooni, mida neil leida ei õnnestunudki.
Nimelt lasti KMH esimene versioon, mis esitati tolleaegsele keskkonnateenistusele heakskiitmiseks juba 2007. aastal, keskkonnaekspertide poolt sõelapõhjaks. Selle tulemusena lükkas Harjumaa Keskkonnateenistus KMH 16.06.2008 tagasi ja ei andnud edasiseks menetluseks luba. «Ootamatult aga üllatas Harjumaa Keskkonnateenistus 22.09.2008 üldsust sellega, et kiitis ootamatult KMH parandatud ja uuendatud versiooni heaks,» kirjutab selts.
Nüüd seda otsimas käies ei õnnestunud seltsil seda versiooni saada aga ei keskkonnaameti Harju büroost, mis on Harjumaa keskkonnateenistuse järglane, ega ka keskkonnaministeeriumist.
Seega järeldavad seltsi inimesed, et tegelikult polegi seda uut versiooni olemas ja kaevandusele selle põhjal loa andnud valitsust on lihtsalt alatult petetud.
Merike Tamm
Jõelähtme valla elanikud võitlevad Rebala muinsuskaitseala kõrvale rajatava Ruu kaevanduse vastu, mille kohta tehtud keskkonnamõju hinnangut ei suuda nad ametiasutustest leida.
MTÜ Ruu küla heakorra selts algatas allkirjade kogumise, võitlemaks selle vastu, et maa-alale tungiksid sisse ekskavaatorid kaevandama «väheväärtuslikku killustikupuru, mis ei kõlba isegi korralikuks tee-ehituseks».
«Meie arvamustega pole soovitud arvestada, meie ekspertiisid ja uurimused on lükatud sahtlitesse ja valitsusele on esitletud vaid «tsenseeritud» ja «edumeelsele tööstusrevolutsioonile» vastavat kuvandit,» märgib selts oma kodulehel.
Muuhulgas kirjeldatakse seltsi blogis, kuidas käidi keskkonnaasutustes tulutult otsimas kaevanduse kohta tehtud keskkonna mõjude hinnangu (KMH) viimast versiooni, mida neil leida ei õnnestunudki.
Nimelt lasti KMH esimene versioon, mis esitati tolleaegsele keskkonnateenistusele heakskiitmiseks juba 2007. aastal, keskkonnaekspertide poolt sõelapõhjaks. Selle tulemusena lükkas Harjumaa Keskkonnateenistus KMH 16.06.2008 tagasi ja ei andnud edasiseks menetluseks luba. «Ootamatult aga üllatas Harjumaa Keskkonnateenistus 22.09.2008 üldsust sellega, et kiitis ootamatult KMH parandatud ja uuendatud versiooni heaks,» kirjutab selts.
Nüüd seda otsimas käies ei õnnestunud seltsil seda versiooni saada aga ei keskkonnaameti Harju büroost, mis on Harjumaa keskkonnateenistuse järglane, ega ka keskkonnaministeeriumist.
Seega järeldavad seltsi inimesed, et tegelikult polegi seda uut versiooni olemas ja kaevandusele selle põhjal loa andnud valitsust on lihtsalt alatult petetud.
Subscribe to:
Posts (Atom)